Aktobe
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Kazahstan |
Eläjiden lugu (2019) | 429,462 ristitud |
Pind | 297,39 km² |
![]() | |
Pämez' | Il'jas Ispanov (heinku 2016—) |
Telefonkod | +7−7132-xxx-xxx |
Aigvö | UTC+5 |
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/Aktobe_p.svg/250px-Aktobe_p.svg.png)
Aktobe (kaz.: Ақтөбе / Aqtöbe [ɑqtɵbʲe], znamoičeb «vauged kukkaz»; ven.: Актобе́, edel 1999. vot oli Актю́бинск) om lidn Kazahstanan lodehes. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Aktoben agjan administrativine keskuz (vspäi 1932).
Istorii[vajehta | vajehtada tekst]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1869 kuti Ak Tobe-lidnuz. Se sai lidnan statusad vl 1891. Vl 1902 «Orenburg — Taškent»-raudte läbiti lidnad. Toižen mail'man sodan aigan sirtihe järedoid tegimid sihe Moskvaspäi i Päivnouzmaižes Ukrainaspäi.
Nevondkundaližil vozil Aktobe kändihe tegimišton keskuseks, mugoine tämbäi-ki. Nened ižandusen sarakod oma šingotadud: hromühtnendoiden tegimed, himine sarak, sömtegimišt, maižanduzmašinoiden sauvomine, sauvond.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]
Lidn sijadase agjan pohjoižes, Ilek-jogen randoil (kaz.: Елек, Uraljogen hura ližajogi), 225..250 m korktusil valdmeren pindan päl, stepin rajonas. Om äi melad manaluižes, se lähteb purtkidenke da jäb pindal, vauged mujul.
Klimat om terav kontinentaline ven kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +5,3 C°. Ekstremumad oma −48,5 C° (viluku) i +42,9 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −0,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,2 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus. Paneb sadegid 333 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba sulakus-kezakus (31..35 mm kus), vähemba sügüz'kus (19 mm).
Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/82/Aktobe_City_Administration_territory_OSM-map.png/250px-Aktobe_City_Administration_territory_OSM-map.png)
Vspäi 1997 enččen Aktoben rajonan territorii alištub lidnan administracijale. Lidn jagase nelläks planuruindrajonaks da kahteks tegimištzonaks generaližen planan mödhe.
Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]
Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 371 546 ristitud, agjan läz pol't, vl 2019 — 429 462 ristitud. Pind enččenke külärajonanke om 2338 nellikkilometrad, ristitišt niidenke oli 477 052 eläjad vn 2018 augotišes, 559 965 eläjad vl 2023. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', ezilidnoidenke-ki.
Rahvahad (enamba 1 % vn 2015 zavodindas) oma kazahlaižed — 76,3 %, venänikad — 16,9 %, ukrainalaižed — 2,7 %, totarlaižed — 1,5 %, toižed rahvahad — 2,6 %.
Galerei[vajehta | vajehtada tekst]
-
Lidnan akimatan sauvuz (2008)
-
Ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' i Nur Gasir-mečet', vn 2014 nägu
-
MEGA Aktobe-torguimižbobuštuzkeskuz (nüg. Keruen City), vn 2014 nägu
-
Il'mvägiden sodainstitut Talgat Bigel'dinovan nimed (2021)
-
Aktobe-lendimportan terminal vn 2009 tal'vkus
-
Aktobe-päraudtestancii vl 2005
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]
- Aktobe-lidnan akimatan lehtpoled oficialižel gov.kz- saital. (kazah.) (ven.) (angl.)
![]() |
Aktobe Vikiaitas |