Küuki
Küuki | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Tringa nebularia (Gunnerus, 1767) | ||||||||||||||
Areal | ||||||||||||||
vaiše pezoitelese migracijan čuradused migracijan rajonad statjaližed lendused | ||||||||||||||
|
![](http://chped.net/https/upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/41/Tringa_nebularia_MHNT.ZOO.2010.11.117.8.jpg/250px-Tringa_nebularia_MHNT.ZOO.2010.11.117.8.jpg)
Küuki (latin.: Tringa nebularia) om kezalindun erik. Mülüb Jumalanboronaiženvuiččed-sugukundha.
Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]
Lind om levitadud avaros Afroevrazijadme, no lugumär poleneb[1]. Tal'vdub Keskmeren randoil, kaikedme Afrikadme, Suvižes Azijas i Avstralijas.
Eläb penidenno vezištoidenno tobjimalaz. Ned oma sod, padoseinäd, joged Evropan i Azijan pohjoižes.
Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]
Täuz'kaznu hibj sase 35 santimetrhasai, veduz — 280 grammhasai, suugiden maihutuzkeskust oleleb 70 sm. Hibjan üläpala om koričmaižhahkan mujun, pök om vauged. Käpšud oma pit'kad sinižvihandad. N'ok om pit'k vägev i koveroitud ülähäks vähäižin. Sugudimorfizm ozutase penes märas.
Küuki mahtab ujuda da čukloiteldas hüvin. Kaičeb ičtaze, pöl'gastoitase kebnas. Lihansöjad lindud oma küuken londuseližikš vihankandajikš. Äikerdoičend zavodiše semendkus-heinkus.
Söte[vajehta | vajehtada tekst]
Lind sötlese madoil, rakanvuiččil, gavedil da gaved'madoil. Sab henod kalad vedespäi ičeze sättud hüvin n'okul.