Sevil'j

Sevil'j
Sevilla

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Ispanii
Eläjiden lugu (2021)	684,234 ristitud
Pind	140,8 km²
Pämez'	Hose Luis Sans (kezaku 2023—, José Luis Sanz)
Telefonkod	+34−95
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2020)

Sevil'j (isp.: Sevilla [seˈβiʎa]) om Ispanijan nellänz' surtte lidn. Se om avtonomižen Andalusii-agjan da Sevil'j-provincijan administrativine keskuz.

Vl 1992 mail'man Ekspo-ozutelend mäni lidnas.

Istorii

Finikijalaižiden Sefele-eländpunkt oli olmas Sevil'jan nügüdläižel territorijal. Vl 712 arabialaižed anastiba lidnad. Vl 1248 lidn pördui hristanuskojile pol'toštkuižen blokadan jäl'ghe. 16.-17. voz'sadal Sevil'j kändihe Ispanižen imperijan päportaks i änikoiči. Vodele 1717 Kadis vajehti Sevil'jan portad sen jogiden madalzdundan tagut.

Sevil'j šingotase valdkundan järedaks openduzkeskuseks, avtotesol'meks, turizman sarakol. Lidn om flamenko-stilin i nügüdläižen korridan kodima.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Ispanijan suvipäivlaskmas, Andalusijan alangištos, Gvadalkvivir-jogen randoil sen huridenke Tagarete-, Tamargullo- da Guadair-ližajogidenke, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Madridhasai om 392 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 528 km kiruhtedme.

Klimat om Keskmeren. Keza om hätkeline, päivoikaz, räk da kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +19,2 C°, kezakun-sügüz'kun +25,0..+28,2 C°, tal'vkun-uhokun +11,0..+12,5 C°. Ekstremumad oma −5,5 C° (uhoku) i +46,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +8,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +28,0 C° (uhoku). Paneb sadegid 539 mm vodes, enamba redukus-vilukus (66..99 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-elokus (17 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 44..54 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 67..74 % kül'mkus-uhokus.

Tobmuz

Lidnan rajonad i ümbärdajad municipalitetad (2008)

Sevil'j jagase üks'toštkümneks nimitadud administrativižeks rajonaks (isp.: distrito).

Edeližed lidnan pämehed oma Antonio Mun'jos (Antonio Muñoz, viluku 2022 — kezaku 2023), Huan Espadas (Juan Espadas, kezaku 2015 — viluku 2022).

Eläjad

Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 693 878 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 704 857 eläjad vl 1991. Kaik pol'tošt millionad ristituid eläb lidnaglomeracijas.

Kaik 74 pühäpertid om saudud lidnas.

Koume valdkundališt universitetad ratas lidnas. Znamasine üläopendusen aluzkund om Sevil'jan universitet (isp.: Universidad de Sevilla, 57,2 tuh. üläopenikoid vl 2022), sen aluz om pandud vl 1505. Kaik 18 fakul'tetad, kuz' üläškolad, koume školad i kaks' institutad mülüdas universitetha. Toižed oma Universitet Pablo de Olaviden nimed (alusenpanend 1997, 11 tuh. üläopenikoid kudel fakul'tetal) i Andalusijan rahvahidenkeskeine universitet (UNIA, alusenpanend 1994).

Transport

Avtobusad, tramvaid (üks' jono keskuzpalas) da velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 2009 kebn metro radab lidnas da sen ümbrištos (vl 2024 üks'jäine jono, 22 stancijad, 18 km raudted). Päraudtestancii om Sevil'j-Santa-Hust (isp.: Estación de Sevilla-Santa Justa), se vajehti enččid lidnan raudtestancijoid vl 1991, vasttab ezilidnjonusid i kiruhjonusid. Sevil'jan jogiport sijadase Gvadalkvivir-jogensunno 70 kilometras merespäi, se om üks'jäine torguindjogiport valdkundas, ümbriradab nell' millionad tonnoid jüguid vodes i andab 15 tuhad radsijid.

Rahvahidenkeskeine civiline Sevil'j-lendimport (SVQ / LEZL, 8 mln passažiroid vl 2023) sijadase kümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskupalaspäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan lähižihe maihe da Ispanijadme.

Irdkosketused

• Sevil'j-lidnan oficialine sait (sevilla.org). (isp.)